{"id":31,"date":"2020-01-06T13:27:43","date_gmt":"2020-01-06T13:27:43","guid":{"rendered":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/?page_id=31"},"modified":"2023-03-15T08:52:32","modified_gmt":"2023-03-15T06:52:32","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/","title":{"rendered":"Avaleht"},"content":{"rendered":"\n<div id=\"lisainfo\" class=\"wp-block-group has-black-color has-white-background-color has-text-color has-background\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-flow wp-block-group-is-layout-flow\">\n<div class=\"wp-block-group\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-flow wp-block-group-is-layout-flow\">\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Tervitus<\/h2>\n\n\n\n    <div id=\"information-block_60491abd66297\" class=\"information-list\">\n      <div class=\"conference-inner text-center\">\n\n                  <div class=\"conference-text text-center\">\n            <p><strong>15 korda ajalookonverentse J\u00fcri kihelkonnas ja kihelkonnast (Rae ja Kiili\u00a0 vallad).<\/strong><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Rae ajalookonverentside arvuks on saamas 15. Niisiis on tegemist v\u00e4ikese juubeliga. Esimene neist oli 16. novembril 2001 J\u00fcri G\u00fcmnaasiumi aulas. Just sellest aastast alates otsustati Rae valla vanust hakata arvestama esimese Rae valla volikogu istungi daatumi, so 23. novembri 1866 j\u00e4rgi. Seega siis sai 2001. aastal \u00fcht\u00e4kki valla vanuseks mitte taasiseseisvumise j\u00e4rgne 10., vaid soliidne 135.<\/p>\n<p>Valla 135. aastap\u00e4eva t\u00e4histamiseks otsustati 2001. aastal korraldada temaatiline ajalookonverents, millel esinesid Ain Lavi, Ivar Leimus, Mari- Ann Remmel, Tanel Ots, Anne Rentel, Varje Malsroos ning allakirjutanu.\u00a0 Aastatetaguse m\u00e4lupildi j\u00e4rgi oli 22 aastat tagasi J\u00fcri G\u00fcmnaasiumi aulas kuulajaid rohkesti ning t\u00e4helepanu muljetavaldav. Edasisi konverentse kokkuv\u00f5tvalt on esinejatest rekordi teinud Varje Malsroos \u00fcheksa korraga, Ain Lavi on pulti astunud neli, Ivar Leimus ja Sven- Allan Sagris kolm korda. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on olnud peale professionaalsete ja hobiajaloolaste ka J\u00fcri G\u00fcmnaasiumi, Lagedi ja Vaida koolide \u00f5pilaste esinemine. Ettekannete teemasid on valdavalt nopitud J\u00fcri kihelkonnast: selle k\u00fcladest, materiaalsetest ja vaimsetest v\u00e4\u00e4rtustest ning inimestest. Lisaks on professionaalsed ajaloolased r\u00e4\u00e4kinud \u00fcldhuvitavatel ajalooteemadel, mis meie konverentsi koosviibimistele on andnud s\u00fcgavama m\u00f5\u00f5tme.<\/p>\n<ol start=\"16\">\n<li>m\u00e4rtsil 2023 toimuval XV ajalookonverentsil esinevad ka need, kes kunagi on meid oma ettekannetega juba r\u00f5\u00f5mustanud. Nimelt I konverentsil 2001. a v\u00f5ttis s\u00f5na Mari- Ann Remmel teemaga \u201eRae valla kohap\u00e4rimusest folkloristi pilguga\u201c ja 2009. a VIII ajalookonverentsil oli David Vseviov ettekande pealkiri \u201eAjalugu &#8211; reaalsus v\u00f5i looming\u201c.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Seega siis m\u00f5nes m\u00f5ttes on ring t\u00e4is saanud. Loodetavasti mitte sulgunult.<\/p>\n<p>Ardo Niinre<br \/>\nAruk\u00fcla p\u00f5hikooli \u00f5petaja, ajalookonverentsi eestvedaja<\/p>\n          <\/div>\n        \n      <\/div>\n  <\/div>\n\n<\/div><\/div>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<div id=\"paevakava\" class=\"wp-block-group has-black-color has-text-color has-background\" style=\"background-color:#fdfdfd\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-flow wp-block-group-is-layout-flow\">\n<div class=\"wp-block-group\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-flow wp-block-group-is-layout-flow\">\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Loengud<\/h2>\n\n\n\n    \n\n            <div id=\"schedule-block_6038e176156ca\" class=\"schedule-list text-center\">\n                                                            <div class=\"card odd\">\n                    <div class=\"row no-gutters py-2\">\n\n                                                    <div class=\"col-md-3 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <img decoding=\"async\" class=\"schedule-image\" src=\"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2023\/03\/oak-leaf-200x200.png\">\n                            <\/div>\n                        \n                        <div class=\"col-md-7\">\n                            <div class=\"card-body\">\n                                <h3 class=\"card-title\">Rae valla juhtide tervitused<\/h3>\n                                <div class=\"card-text\"><\/div>\n                                                            <\/div>\n                        <\/div>\n\n                                                    <div class=\"col-md-2 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <time class=\"updated\">10.30<\/time>\n                            <\/div>\n                        \n                    <\/div>\n                <\/div>\n                                                            <div class=\"card even\">\n                    <div class=\"row no-gutters py-2\">\n\n                                                    <div class=\"col-md-3 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <img decoding=\"async\" class=\"schedule-image\" src=\"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2023\/03\/oak-leaf-200x200.png\">\n                            <\/div>\n                        \n                        <div class=\"col-md-7\">\n                            <div class=\"card-body\">\n                                <h3 class=\"card-title\">Sissejuhatus ja tagasivaade m\u00f6\u00f6dunule<\/h3>\n                                <div class=\"card-text\"><p>Ajalookonverentsi idee autor ja esimene eestvedaja Ardo Niinre<\/p>\n<\/div>\n                                                            <\/div>\n                        <\/div>\n\n                                                    <div class=\"col-md-2 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <time class=\"updated\">10.35<\/time>\n                            <\/div>\n                        \n                    <\/div>\n                <\/div>\n                                                            <div class=\"card odd\">\n                    <div class=\"row no-gutters py-2\">\n\n                                                    <div class=\"col-md-3 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <img decoding=\"async\" class=\"schedule-image\" src=\"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2023\/03\/oak-leaf-200x200.png\">\n                            <\/div>\n                        \n                        <div class=\"col-md-7\">\n                            <div class=\"card-body\">\n                                <h3 class=\"card-title\">Rahvaluulekoguja \u201eReisuraamat\u201c. Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikud kui isikup\u00e4rane ajastudokument<br\/>Mari-Ann Remmel<\/h3>\n                                <div class=\"card-text\"><p>K\u00e4esoleval aastal m\u00f6\u00f6dub 115 aastat Rae vallast Limu k\u00fclast p\u00e4rit folkloristi ja kultuuriloolase Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e s\u00fcnnist. Ilmumas on raamat tema rahvaluulekogumise p\u00e4evaraamatutest, mis enamikus h\u00f5lmavad ajavahemikku 1929-1938. Kaks hilisemat p\u00e4evikut p\u00e4rinevad aastaist 1957-1958.<\/p>\n<p>Aukartust \u00e4ratav on tema k\u00e4ega kirja pandud p\u00e4rimuse hulk \u2013 kokku \u00fcle 10 000 lehek\u00fclje, lisaks helisalvestused ja fotod.<\/p>\n<p>P\u00f5ldm\u00e4e teekond rahvaluulekogujana algas juba tema tudengip\u00f5lves kodu\u00fcmbrusest Harjumaalt, hargnes P\u00f5hja-Eesti piires nii l\u00e4\u00e4nde kui itta, hiljem ka kagu poole. Enamasti tegutses ta \u00fcksi, kuid alates 1935. aastast ka vahel koos teiste uurijatega.<\/p>\n<p>P\u00f5ldm\u00e4e ekspeditsioonip\u00e4evikud annavad oman\u00e4olise \u00fclevaate ajastu vaimust, piirkondade erip\u00e4radest, inimt\u00fc\u00fcpidest ja eluolust, samuti teatud p\u00e4evapoliitilistest ja usuliikumistega seotud teguritest. Ta ei piirdu kunagi toimunu kuiva protokollimisega. Tekst p\u00fcsib vormiliselt k\u00fcll ekspeditsiooni algus- ja l\u00f5pukuup\u00e4eva vahel, kuid s\u00f5naosava kirjutaja loov m\u00f5te lendab tihtipeale konkreetsetest situatsioonidest ja \u201cobjektidest\u201d kaugemale ja k\u00f5rgemale. P\u00e4evikutes ilmneb P\u00f5ldm\u00e4e suur p\u00fchendumus eesm\u00e4rgile ja t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. K\u00e4ekirigi on lennukas ning k\u00fcllap oli hoogne ka koguja k\u00fcsitlemis- ja suhtlemisstiil. Ta otsib teadlikult t\u00f5husamaid n\u00f5kse usalduse saavutamiseks, rahvaluule kiiremaks ja paremaks k\u00e4ttesaamiseks (ideaaliks oli eided v\u00f5i taadid minevikutarkustest \u201ct\u00fchjaks ammutada\u201d). Ilmselt s\u00fcnnip\u00e4rane suhtlusoskus, vahest isegi n\u00e4itlejameisterlikkus, areneb m\u00e4rgatavalt iga aastaga. Avardub ka suhtumine rahvaluule piiridesse. Teadlast ahistab tehniliste salvestusvahendite nappus ja primitiivsus, vaimusilmas n\u00e4eb ta tulevikus selleks palju paremaid v\u00f5imalusi. Ta on elavdanud oma kirjapanekuid tabavate joonistustega, hiljem fotodega. Unistus helisalvestamisest realiseerub alles 1957. aastal. Kui esimestes p\u00e4evikutes on tunda nooruslikku uljust ja idealismi, siis viimastes saame osa juba elun\u00e4inud (Siberist naasnud) mehe m\u00f5tlikke arutlusi ja anal\u00fc\u00fcsivaid vaateid varem tehtule. Nii k\u00fcsitlemisel kui p\u00e4evikute vormistamisel oli Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e metoodiline ja s\u00fcsteemne, samas aga l\u00e4bivalt loominguline ja vaheldust otsiv.<\/p>\n<\/div>\n                                                            <\/div>\n                        <\/div>\n\n                                                    <div class=\"col-md-2 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <time class=\"updated\">10.45<\/time>\n                            <\/div>\n                        \n                    <\/div>\n                <\/div>\n                                                            <div class=\"card even\">\n                    <div class=\"row no-gutters py-2\">\n\n                                                    <div class=\"col-md-3 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <img decoding=\"async\" class=\"schedule-image\" src=\"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2023\/03\/oak-leaf-200x200.png\">\n                            <\/div>\n                        \n                        <div class=\"col-md-7\">\n                            <div class=\"card-body\">\n                                <h3 class=\"card-title\">Murdekeel ja J\u00fcri murrak<br\/>J\u00fcri Viikberg<\/h3>\n                                <div class=\"card-text\"><p>Ettekandes peatutakse esmalt kirjakeele ja murrete vahekorral. Et kirjakeele loomise aegu oli keskmurre selle peamisi alusmurdeid, kirjeldatakse J\u00fcri kihelkonna murdekeelt nii p\u00f5hjaeesti murrete kui ka kirjakeele taustal. Seejuures ei saa mainimata j\u00e4tta Anton Thor Helle tegevust ega tema piiblit\u00f5lget (1739). Arvestades J\u00fcri murraku n-\u00f6 piiripealse asendiga, p\u00fc\u00fctakse leida keelejooni, milles v\u00e4ljenduks murraku erip\u00e4ra. Koos kuulajatega otsitakse vastust k\u00fcsimusele, mis valdkonnis ja mis ulatuses v\u00f5iks J\u00fcri murdekeelt kuulda-kohata-kasutada t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n<\/div>\n                                                            <\/div>\n                        <\/div>\n\n                                                    <div class=\"col-md-2 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <time class=\"updated\">11.15<\/time>\n                            <\/div>\n                        \n                    <\/div>\n                <\/div>\n                                                            <div class=\"card odd\">\n                    <div class=\"row no-gutters py-2\">\n\n                                                    <div class=\"col-md-3 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <img decoding=\"async\" class=\"schedule-image\" src=\"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2023\/03\/oak-leaf-200x200.png\">\n                            <\/div>\n                        \n                        <div class=\"col-md-7\">\n                            <div class=\"card-body\">\n                                <h3 class=\"card-title\">Vaheaeg<\/h3>\n                                <div class=\"card-text\"><\/div>\n                                                            <\/div>\n                        <\/div>\n\n                                                    <div class=\"col-md-2 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <time class=\"updated\">11.50<\/time>\n                            <\/div>\n                        \n                    <\/div>\n                <\/div>\n                                                            <div class=\"card even\">\n                    <div class=\"row no-gutters py-2\">\n\n                                                    <div class=\"col-md-3 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <img decoding=\"async\" class=\"schedule-image\" src=\"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2023\/03\/oak-leaf-200x200.png\">\n                            <\/div>\n                        \n                        <div class=\"col-md-7\">\n                            <div class=\"card-body\">\n                                <h3 class=\"card-title\">Eestikeelne Piibel kui Eesti t\u00fcvitekst<br\/>Mart Rannut<\/h3>\n                                <div class=\"card-text\"><p>Ettekandes k\u00e4sitlen eesti keele arengulugu laiemas sotsiolingvistilises ja rahvuslikus vaates, uurides, miks ja kuidas kujunes eesti keelest \u00fcks maailma suurimaid ja konkurentsiv\u00f5imelisemaid keeli. P\u00f5hifookuses on periood 11.-19. sajand, mil j\u00f5uti rahvusliku eneseteadvuse k\u00fcpsuseni, tekkis eluj\u00f5uline eesti kultuur ning selle tarbijaskond ning \u00fchiskonnas sai alguse poliitiline tegevus, mis viis l\u00f5puks omariiklusele. Peamiseks m\u00f5juriks keele, kirjanduse, kultuuri ja rahvuse kujunemisel sai sel perioodil eestikeelne p\u00fchakiri \u2013 Piibel ja selle osad. Piibli rolli eestluses m\u00e4\u00e4ratlen t\u00fcvitekstina.<\/p>\n<p>T\u00fcviteksti m\u00f5iste on \u00fcldjoontes arusaadav ka kultuurikaugele inimesele, konkreetne s\u00f5nastamine v\u00f5ib samas ka asjatundjale probleeme tekitada. Professor Arne Merilai on oma \u201eKeele ja Kirjanduse\u201c artiklis (10\/2017), m\u00f5istet uurinud, olulise tunnusena toob ta v\u00e4lja rahvusloomes osalemise, millest l\u00e4htumegi. Termin ise on p\u00e4rit Jaan Unduskilt Felix Oinase artiklikogumiku \u201eSurematu Kalevipoeg\u201d saateartiklist \u201eRahvaluuleteksti l\u00f5ppematus\u201d (Undusk 1994). Ka Undusk m\u00e4\u00e4ratleb t\u00fcviteksti eesk\u00e4tt \u201erahvust loova teksti\u201d ja \u201erahvuse sakraalse narratiivina\u201d, mille \u201e\u00fcksikud laused ja eriti motiivid ning tegelasstruktuurid on rahvuskehasse s\u00f6\u00f6binud sedav\u00f5rd tugevasti, et neid eemaldades lammutaksime rahvuslikku ps\u00fc\u00fchikat ennast\u201d (Merilai 2017).<\/p>\n<p>Piibel kui Vana ja Uue Testamendi raamatute ja kirjade kooslus on kristluse alusdokument ning kristliku kultuuri kujundaja nii Euroopa maades kui ka mujal ning Eesti ei ole siin erand. Tuhat aastat tagasi algasid eesti h\u00f5imude esimesed ulatuslikumad kokkupuuted kristliku kultuuri ja selle t\u00fcviteksti Piibliga, seda siis kahest suunast korraga: idast B\u00fctsantsi m\u00f5judega Kiievi valitseja Jaroslav (Jarizleifr) Targa s\u00f5jak\u00e4iguga L\u00f5una-Eestisse (1030), l\u00e4\u00e4nest aga viikingite kristianiseerimise Olaf P\u00fcha tegevuse tagaj\u00e4rjel, mis muutis L\u00e4\u00e4nemere ning sellega ka ligip\u00e4\u00e4su Eestile ohutumaks ning misjoni kergemaks. (Oleviste). Kuigi tolleaegsed riitustes kasutatavad piiblitekstid olid v\u00f5\u00f5rkeelsed \u2013 katoliku kirikus kasutati Vulgata ladinakeelset t\u00f5lget ning \u00f5igeusu kirikus tekste kirikuslaavi keeles (see on bulgaaria ja makedoonia keele l\u00e4htekeel), samas eestindasid piiblilugusid suuliselt arvatavalt preestrid oma kogudustele ja mungad kloostrikoolides oma \u00f5pilastele neid jutustades.<\/p>\n<p>Lutheri emakeelse P\u00fchakirja n\u00f5udega sai hoo sisse P\u00fchakirja vernakularisatsioon, mis n\u00f5udis Piibli t\u00f5lkimist rahvuskeeltesse (ja laiemaks kasutuseks tr\u00fckkimist). Kiiresti t\u00f5lgiti Piibel suurematesse Euroopa keeltesse, sealhulgas rootsi ja soome keelde, Eestimaa ja Liivimaa konsistooriumide omavaheliste arusaamatuste t\u00f5ttu venis eestikeelse t\u00f5lke valmimine ja nii said ka l\u00e4tlased t\u00f5lke pool sajandit eestlastest varem (tegelikult valmis t\u00e4nu Liivimaa konsistooriumile esimene UT t\u00f5lge aastal 1686 \u2013 Andreas ja Adrian Virginiuse t\u00f5lgitud tartukeelne Wastne Testament.<\/p>\n<p>Eestikeelne tervikpiibel t\u00f5lgiti Anton Thor Helle ettev\u00f5tmisel ja ilmus tr\u00fckist aastal 1739. See ei olnud vaid kogum religioosseid tekste, vaid ka vastavat t\u00f5lget kasutava \u00fchiskonna igap\u00e4evase elu ja kultuuri kujundaja ning selle m\u00f5ju algab juba selle osade t\u00f5lkimise ja levitamise kaudu: eesti keelde t\u00f5lgiti missa liturgia osasid (Kullamaa vakuraamat), katekismusi, kirikulaule, ristimis- jm talitusi, perikoope jt piiblitekste. Eesm\u00e4rgiks oli muuta eesti kultuurikeskkond p\u00f5hiliselt \u00a0\u00a0baltisaksa kultuuri kui k\u00f5rgema staatusega eeskuju \u00a0sarnaseks, et tagada oma kultuuri j\u00e4tkusuutlik ning tugev identiteet.\u00a0Kuna vaadeldaval perioodil oli muid eesti \u00fchiskonda m\u00f5jutavaid kirjalikke allikaid marginaalselt, kujunes Piibel siin domineerivaks m\u00f5juriks:<\/p>\n<ul>\n<li>Piibel oli v\u00e4\u00e4rtuste, uskumuste ja hoiakute kujundaja, kristliku moraali alus, selle kujundajaks oli valdavalt pietistlik vennastekoguduste liikumine 18.-19. sajandil.<\/li>\n<li>Piibel oli hariduse kujundaja: koost\u00f6\u00f6s Forseliuse k\u00e4ivitatud rahvakoolidega tagati lugemisoskus ja laiem kirjaoskus ning kujundati uus kultuuri tarbiv \u00fchiskonnakiht (taluperemehed, koolmeistrid jt) .<\/li>\n<li>Piibel oli keele kujundaja: selle keel muutus \u00fcldaktsepteeritud kirjakeele normiks (nn vana kirjaviis), selle p\u00f5hjal kujundati terminid ja keelereeglid (nt suurt\u00e4ht), isiku- ja kohanimede kasutus ja kirjutus (siin saksa keele m\u00f5ju, mis oli omakorda m\u00f5jutatud ladina keelest, v\u00f5eti omaks kirjanduslikud arhet\u00fc\u00fcbid ja narratiivid. Toimus keele kasutusvaldkondade laienemine: aruannete koostamine, halduskeel, laulus\u00f5nad ja luule, eesti laul.<\/li>\n<li>Piibel oli eesti rahvuse looja ja kujundaja: tekkis eestlaste kollektiivne eneseteadvus keele ja hariduse arengu taustal ning j\u00e4rjest v\u00e4hem l\u00e4ksid haritud eestlased saksa keelele \u00fcle. sajandi vennastekogudustes oli au sees kirjaoskus, laulmine ja pasunakoorid. Sellisel \u00fchistegevuse p\u00f5him\u00f5ttel loodi seltsid, tekkis teabekirjandus ja ajakirjandus, hiljem aga poliitelu, v\u00f5imu haaramine valdades ja linnades ning omariikluse saavutamine. Eestikeelse kirjas\u00f5naga paralleelselt arenes ka eestikeelne kirikulaul. Ka selle puhul tuleb suured t\u00e4nud suunata luterlikule printsiibile, et inimesed saaksid kirikus laulda oma emakeeles ning selle tulemusena on v\u00e4lja kujunenud eestikeelne koorikultuur, sealjuures ka laulupidude traditsioon.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div>\n                                                            <\/div>\n                        <\/div>\n\n                                                    <div class=\"col-md-2 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <time class=\"updated\">12.00<\/time>\n                            <\/div>\n                        \n                    <\/div>\n                <\/div>\n                                                            <div class=\"card odd\">\n                    <div class=\"row no-gutters py-2\">\n\n                                                    <div class=\"col-md-3 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <img decoding=\"async\" class=\"schedule-image\" src=\"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-content\/uploads\/sites\/10\/2023\/03\/oak-leaf-200x200.png\">\n                            <\/div>\n                        \n                        <div class=\"col-md-7\">\n                            <div class=\"card-body\">\n                                <h3 class=\"card-title\">Kuidas m\u00f5ista ajalugu?<br\/>David Vseviov<\/h3>\n                                <div class=\"card-text\"><p>M\u00f5tiskleme ajalooteaduse spetsiifika \u00fcle, selle \u00fcle, kuiv\u00f5rd objektiivsed-subjektiivsed on mineviku kirjeldused ning kuiv\u00f5rd on ajaloost v\u00f5imalik \u00f5ppida.<\/p>\n<\/div>\n                                                            <\/div>\n                        <\/div>\n\n                                                    <div class=\"col-md-2 text-center justify-content-center align-self-center\">\n                                <time class=\"updated\">12.30<\/time>\n                            <\/div>\n                        \n                    <\/div>\n                <\/div>\n                    <\/div>\n    \n\n<\/div><\/div>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<div id=\"kontakt\" class=\"wp-block-group kysimused has-background\" style=\"background-color:#fbfbfb\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-flow wp-block-group-is-layout-flow\">\n<div class=\"wp-block-group\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-flow wp-block-group-is-layout-flow\">\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>K\u00fcsimused vastamiseks \u00f5pilastele ajalookonverentsil 16.03.2023 esitatud ettekannete p\u00f5hjal<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<div style=\"height:30px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<h3 class=\"has-text-align-left wp-block-heading\">Mari-Ann Remmel, folklorist, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-left\"><strong>Rahvaluulekoguja \u201eReisuraamat\u201c. Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikud kui isikup\u00e4rane ajastudokument.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol type=\"1\"><li>Kes oli see inimene, kelle teadmisi j\u00e4\u00e4dvustas Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige p\u00f5hjalikumalt?<\/li><li>Millal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e esimene t\u00f6\u00f6koht Tartus? (vihje: samal aastal l\u00f5petas ta Jakob Westholmi g\u00fcmnaasiumi Tallinnas)<\/li><li>Mitu lehek\u00fclge rahvaluulet Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e oma elu jooksul kirja pani?<\/li><li>Mis aastal oli tal esmakordselt v\u00f5imalik teha helisalvestusi?<\/li><\/ol>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Murdekeel ja J\u00fcri murrak<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p><strong>J\u00fcri Viikberg, keeleteadlane<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol type=\"1\"><li>Kas Anton Thor Helle t\u00f5lkis piibli J\u00fcri murdekeelde?<\/li><li>Milliseid J\u00fcri murrakule iseloomulikke jooni ei leidu \u00fcheski teises murdes?<\/li><li>Miks arvavad p\u00f5hjaeestlased, et nemad k\u00fcll murret ei r\u00e4\u00e4gi?<\/li><li>Milliseid s\u00f5nu kasutab teie pere, aga mida sinu klassikaalased ei tunne?<\/li><\/ol>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Eestikeelne Piibel kui Eesti t\u00fcvitekst<\/h3>\n\n\n\n<p><strong>Mart Rannut, keeleteadlane<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol type=\"1\"><li>Mis on t\u00fcvitekst? Milliseid eesti kirjanduse ja kultuuri t\u00fcvitekste v\u00f5id nimetada?<\/li><li>Millised faktorid m\u00f5jutasid Piibli t\u00f5lkimist eesti keelde?<\/li><li>Kuidas m\u00f5jutas piiblit\u00f5lge eesti keele kujunemist? Kuidas m\u00f5jutas piiblit\u00f5lge eesti kultuuri kujunemist? Kuidas m\u00f5jutas piiblit\u00f5lge eesti rahvuse kujunemist?<\/li><\/ol>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas m\u00f5ista ajalugu?<\/h3>\n\n\n\n<p><strong>David Vseviov ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol type=\"1\"><li>Mis on ajaloos t\u00f5de?<\/li><li>Kas ajalugu kordub?; Kui jah, siis mille poolest?<\/li><li>Kas minevik on olevikust lihtsam?<\/li><\/ol>\n<\/div><\/div>\n<\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tervitus Loengud K\u00fcsimused vastamiseks \u00f5pilastele ajalookonverentsil 16.03.2023 esitatud ettekannete p\u00f5hjal Mari-Ann Remmel, folklorist, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rahvaluulekoguja \u201eReisuraamat\u201c. Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikud kui isikup\u00e4rane ajastudokument. Kes oli see inimene, kelle teadmisi j\u00e4\u00e4dvustas Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e t\u00f5en\u00e4oliselt k\u00f5ige p\u00f5hjalikumalt? Millal asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv, Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e esimene t\u00f6\u00f6koht Tartus? (vihje: samal aastal l\u00f5petas ta Jakob Westholmi g\u00fcmnaasiumi Tallinnas)   <a class=\"read-more\" href=\"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/\">Loe edasi&#8230;<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31"}],"collection":[{"href":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":49,"href":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":876,"href":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/konverents.rae.ee\/ajaloo\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}